Love..

"Armastus on see, kui seisate käsikäes ja teineteise kaisus vihmavarju all veel tükk aega pärast seda, kui sadu on lõppenud". (M.Korolev)

Done!

Broneering Tenerifele on tehtud! Juba veidi vähem kui 2 kuu pärast pakime kohvrid, istume lennukisse ja maandume saarel, mille külastus tõotab tulla põnev ja lõõgastav samaaegselt. See saar on siis kaugeim punkt, kuhu ma oma elu jooksul reisinud olen. Ootan seda juba põnevusega.. Lisaks sellele leidsin oma suureks üllatuseks end peale tööd poodidest jõuluasju uurimas. Mõnusa tundega ja pisikese noosiga asusin hiljem kodu poole teele. Kes ütles, et pisike shopping ei muuda enesetunnet paremaks? :) Jah, ideid jagub. Nii et jõulud- võite tulla! Sama käib ka lume kohta. Selliste mõtetega jätkan reede õhtut ja soovin oma kallitele mõnusat nädalavahetust ;)

Life..

Elus on hetki, mis on sõnulseletamatult kaunid. Neid hetki ei ole võimalik väljendada neid ümber jutustades või meenutades. Neid imelisi hetki peab ise kogema. Üheks tõeliseks elamuseks saab pidada seda ning ainult seda, millele tagasi mõeldes või sellega seonduvat nähes või kuuldes vallanduvad just needsamad emotsioonid, mida täpselt tol erilisel hetkel tundsid. See äratundmisrõõm ja mälestus ühtekokku tekitavad hinges õrna ja sooja tunde. See tunne on sinus eneses, ent jagada saab seda inimesega, kellega koos elamus saadi. Ühine kordumatu kogemus jätab kahe inimese vahele ühe nähtamatu, kuid tugeva sideme, mida lõhkuda näib peaaegu võimatu.

Selleks et kunagi saaks oma elule rahuloleva pilguga tagasi vaadata, peab julgema elada tõeliselt ja siiralt. Et saada võrratuid elamusi, peab alati olema valmis tegutsema. Et olla õnnelik, peab võtma riske. Kahetseda ei tuleks mitte neid tegusid, mida oled teinud, vaid hoopis neid, mida oled tegemata jätnud. Elu on liiga väärtuslik, et lasta pakutud võimalustel käest. Ning kui su teele satub inimene, kes on valmis kõike põnevat ja uut sinuga jagama, on asi kindlasti proovimist väärt. Tuleb lihtsalt usaldada oma sisetunnet ja nii lihtne see ju tegelikult ongi! Julgus elada annab inimesele seesmise rahulolu, mida me kõik ju tegelikult tahame saavutada.

Tänapäeva inimesed annavad liiga kiiresti alla ja löövad juba mõne raskuse tekkides käega. Ei olda valmis võitlema selle nimel, mida tegelikult sisimas soovitakse. Keegi meist ei oska ette näha, milliseks kujuneb tema elu. Kui aga elu kingib sulle võimaluse, siis hoia seda, kaitse seda ja võitle selle nimel.

Tõsi ta on...

Täna lugesin "Annest" Sirje Uusbeki artiklit, mis ühtib ka minu arusaamaga.
Inimene jääb haigeks, kui temasse kuhjuvad ühesuunalised mõtted või tunded, mingit energiat koguneb liiga palju või jääb väheks. Me vaatame kogu aeg endast väljapoole. Pool sellest, mida enda ümber näeme, asub meie endi sees. Kui inimene millegi peale ärritub, on ärrituse põhjus temas endas. Sellest aru saades me ei ärritu enam nii palju ega tunne liiga palju hirmu, vaid leiame tasakaalu. Väikseimgi asi toimub kõigepealt meie mõtetes ja tunnetes, ilmudes alles siis füüsilises maailmas, mis on sisemaailma peegeldus. Tänu peegeldustele väljastpoolt võime mõista, mida on meis liiga palju või vähe. Uskudes ainult välismaailma, jätame end sealt tulevate energiate, tunnete ja mõtete lükata-tõmmata ning kaotame iseenda. Hakates oma vigu sallima ja mõistma, õpid ka neist. Avardud sissepoole, saad teistest paremini aru. Mida terviklikuma ja tasakaalukamana end tunned, seda paremini talud endast väljaspool toimuvat ning oled selle suhtes immuunsem. Vastutama peab ka oma mõtete ja tunnete eest, ehkki kipume arvama, et neil pole tagajärge. Tunnete ja mõtetega võib ennast hävitada. On eneseteostus ja enesetõetus. End teostades teen seda, mis pakub rõõmu. Tahtes end kellelegi tõestada, me vaid lõhume iseennast. Immuunsus on läbielatud arukus. Oleme mõne elusündmuse puhul rahulikud ja mõistvad, mõne puhul pinges ja hirmul. Küsi endalt, miks see nii on. Leia vastus oma sisemaailmast, leia tasakaal oma tunnete ja mõtete, tahtmiste ja vajaduste vahel ning su elu kulgeb loomulikult.

Mmm...

Eile leidsin ühe plaadi, mida ma ei suutnud ostamata jätta- "theverybestof1990-2000 sarahbrightman". No regrets- see ongi just nii hea nagu ma arvasin! Nüüd naudin ja lasen end muusikal kaasa viia.. :)

Ja nii ongi..

http://woman.delfi.ee/varia/persoon/article.php?id=16954988

mix on nii raske sõnadesse panna mõtteid?

Väike ime...

Pikalt see küll võttis, aga lõpuks see juhtuski- J. ja A.-L. said lapsevanemateks! Lapse ema osutus supersünnitajax ja sai 2 tunniga tite siia maailma :) Varahommikul oligi üle 4 KG kaaluv suure juuksepahmakaga uus Tanel Padari fännitar sündinud. Uue issi väitel oli laps juba kõhus olles Padarit kuulanud ja nautis seda muusikat ka haiglas :D Jah, oli küll eriline tunne vaadata seda väikest kompsukest ja kindlasti oli veelgi erilisem tunne uutel lapsevanematel..
See oligi see kõige suurem uudis sellelt nädalavahetuselt. Muidu sai reedel ühe kalli inimese sünnal käidud, mis oli omamoodi huvitav kogemus. Laupäeval sai aga aja maha võtta ja Samistusse pageda.. jeez- it was good. Nüüd aga tagasi töömesilase rolli.

Ei mõista..

Eile arutasime L.-ga, et mis ikka toimub Tallinna liikluses.. No kui juba Eesti president seda oma kõnes rahvale toonitab, siis ei saa ju olla tegu tühise asjaga. Jätsime oma jutus välja kõik roolijoodikud ja lihtsalt segased inimesed ja keskendusime n-ö tavainimestele. Kõigepealt tekkis selline küsimus, et kui autojuhid ei tohi punase tulega sõita ja saavad selle nõude vastu eksimise eest karistada, siis paljud jalakäijad ignoreerivad punast tuld, hoolimata sellest, et auto on kohe-kohe temast möödumas. Eriti halb on vaadata, millist eeskuju annavad suured inimesed väikestele, kõndides/joostes punasega teele. Kurb kui lapsega seetõttu midagi juhtuda võib.. loomulikult mängib siin suurt rolli ka kasvatus, aga siiski.. Pean tunnistama, et ega minagi 100% punase tule taga seisa- kui ikka liiklust ei ole ja kibekiire käes, siis olen ka mina üle tee läinud. Aga neid kordi ei ole palju ja üsna pikalt liiklen ma juba autojuhi rollis. Siit aga järgmine punkt: juba üsna mitmel korral olen pidanud pidurdama, sest suvalise koha peal lükkavad emad oma vankrid teele ja üritavad siis enne autot jõuda.. aga mida see üritamine sulle annab?? Milleks on vaja riskida nii enda kui ka oma lapse eluga? Ja samas on sebra 40 meetri kaugusel.. Ühel korral võtsin mina küll hoo maha, kuid teises reas olev auto pidurdas ikka üsna karmilt, napilt sai seisma enne kui.. ma ei tahagi teada, mis oleks võinud juhtuda. Ema aga lükkas käru poolenisti kohkunud ja poolenisti pahase näoga murule ja jätkas oma teed (seekord). Kurb aga tõsi- mõtlemist on vähem kui uisapäisa tegutsemist ja ega enne ei pruugigi keegi asjale pihta saada, kui midagi juhtub. Aga miks on alati vaja, et midagi juhtuks?
Pärast tee joomist L.-ga istusin õhtul hilja auto rooli ja sõitsin koju, samal ajal Enigmat nautides. Õhtul on hea sõita- jap!

Aga eile viidi mind hilisõhtusele romantilisele väljasõidule ilusat vaadet nautima.. aww.. ;)

Töbine..

Selline on sõna, mida suudan hetkel välja öelda "tõbise" asemel.. Hoolimata sellest, et olin nädalavahetusel ülikorralik (soojalt riides ja seest kuuma teed täis), ei olnud sellest kasu. Istun kodus ja olen nohune-köhane ja pea on justkui vatti täis :/ Tervena on hea mõelda, et kui oled haige, siis saab kodus end hästi tunda- teed juua ja raamatuid, ajakirju lugeda, kuid tegelikult pole see teps mitte nii mõnus.. Siiski on mul kõik vajalikud rohud olemas ja tahtmine terveks saada samuti. Öeldakse, et inimene jääb haigeks siis kui ta on endasse kogunud palju pingeid ja keha ei suuda lõpuks neid välja kannatada. Ei tea, hoolimata oma töö uuest asukohast tingitud pingetega, ei ole ma teadlikult siiski soovinud sellest kohast kõrvale hoiduda. Jama on küll nüüd suve lõpus haigeks jääda, aga küllap saan juba mõne päevaga jalad alla..
Nädalavahetus algas amelikult K. juures, kus sai toreda seltskonnaga teed joodud ja "Siin me oleme" ära vaadatud :) Hea oli. Laupäeval ja pühapäeval olin (soojalt riietatuna) õemehe maakohas Varblas, kuhu ma varem polnud kunagi sattunud. Koht jättis väga hea tunde sisse- kõigepealt meeldivad mulle sellised väikesed külapoekesed, kust võib leida ikka ammu lettidelt kadunud tooteid ja mille teenindus on ülisõbralik. Siis oli seal lähedal valge liivaga kaetud rand ja meres mäslesid metsikud lained :) Mees ei saanud mul loomulikult vastu panna ja läks sinna lainetesse ujuma. Mina seisin kaldal (ainult silmad kapuutsi ja salli vahelt paistmas) ja tegelesin õepojaga, keda suur tuul üldsegi ei häirinud ja kes meelsasti ka oleks tahtnud ujuma minna. Läheduses oli ka üks pisike muul, millest lained kohati üle peksid.. mässav loodus, ilus. Sõitsime mööda ka ühest muinasjutulise välimusega maakodust, mille suures aias oli heleroheline muru madalaks pügatud, milles asus pisike tiik ja mida ümbritses hoolikalt laotud kividest müür. Makes me dream.. Õemehe maja oli kahekordne hall puidust ehitis, mida ühelt poolt ümbritses heinamaa ja teiselt poolt mets. Kahjuks käiakse seal harva ja seetõttu oleks seal ka väga palju vaja korda teha. Siiski veetsime seal hästi aega ja oleks tahtnud isegi pikemaks ajaks sinna jääda.. Jah, nädalavahetus läks ruttu- nii nagu ta alati kipub minema :)

Äike..

Oiii milline öö oli täna!! Uhh- ärkasin keset ööd õudusunenäo peale. Unenägu oli lühidalt selline, et ööbisime tuttavate ja õega võõras kohas, mis asus surnuaia kõrval. Ühtäkki läks elekter ära ja kõrvad hakkasid kumisema.. siis ilmusid mingisugused sinakad laigud meie ümber ja olin hirmust kange! :/ Kramplikult püüdsin hüüda "vaimud", aga häält välja ei tulnud. Ühtäkki ärkasin üle, sest mees müksas mind õrnalt. Ja seal see siis oligi- äikesetorm! Kogu tuba läbistasid valgussähvatused ja sellele järgnesid kõvad mürinad.. panime akna rohkem kinni ja tuigerdasime korteris ringi. Köögi ukselt vaatasin, et oli ikka omamoodi ilus küll see äike- aga judinad käisid endiselt mööda selga alla, võitlesin veel endiselt unenäos tekkinud hirmutundega.. Siis voodisse tagasi ja sügavale musi kaissu :)
Hommikul oli eriti uimane tunne. Autosse istudes panin mängima Queeni ja kogu tee nautisin tööle sõitu- loomulikult ise kõva häälega kaasa lauldes :D Ja siin ma nüüd olen- vaikselt on pea selgemaks muutunud ja mõnus nädalavahetuse tunne naha alla pugenud- jeah!

Kaitseingel

Sellist nime kannab üks film, mis jutustab loo USA rannavalvest, täpsemalt siis nendest meestest ja naistest, kes tormiga merel oma eluga riskides helikopterist välja hüppavad ja siis päästekorviga merehädalised kopterisse aitavad.. Mulle on alati meeldinud filmid, mis jutustavad päris inimestest, päriselt toimuvatest kangelastegudest, inimeste vaprusest.. See oli üks nendest. Väga emotsionaalne ja hästi tehtud film- soovitan!
"Transformers" oli ka mõnus film- suured masinad olid oskuslikult inimlikustatud, ei puudunud efektsed stseenid ega ka hea huumor :)

minu pisike jalutuskäik..

Nagu arvata võis, on pärast puhkust tiba raske tööle keskenduda. Kõigepealt on mingisugused olulised faktid kuhugi mälusoppi ära kadunud, mis tuleb sealt üles leida, siis on tavaliselt päeva lõpuks silmad nii valusad, et ei julge alguses rooligi istuda ja kolmandaks on kael ja õlad jube kanged.. (oi milline ving ving exole!) Aga jah, harjusin puhkuse ja lebo eluga liialt ära, ex siis nüüd tuleb ennast uuesti ümber harjutada. Pärast eilset koduteel ummikutes istumist magasin kodus 1,5 tundi ja mõtlesin siis jalutama minna. Sellest kujunes üks üsna pikk jalutuskäik.. Marsruudiks kujunes: Siili - Männi park - Akadeemia tee - Kadaka tee- Tammsaare tee - Sõpruse pst.. lihtsalt oli selline jalutamise tunne ja õhtul hilja enam metsa ei kutsunud. Hea oli mõtteid mõlgutada ja pead tuulutada.. Loomulikult ei puudunud sealt ka igasugused imelikud inimesed, kes mind eriti üksildaseks nukrutsejaks pidasid (justkui niisama ei tohigi inimene jalutamas käia), aga sai nendest kerge vaevaga õnneks lahti. Samas tuli vahepeal küll selline mõte, et nii hea oleks kui kaasas oleks olnud üks mõnusalt suur koer.. mnjah dreams dreams.. Igatahes eile oli hea uni garanteeritud. Üsna tihti on viimasel ajal ka ujumas käidud (mitmel korral ka millimallikate eest põigeldes...uhh!), aga septembrist ikkagi aeroobikasse! :)
Nüüd aga tööle tagasi..

Nii on öeldud..

Meil kõigil on suur tunnustusevajadus, kuid sa pead uskuma, et su tõekspidamised on ainulaadsed, sinu enda omad, isegi siis kui teised peavad neid veidrateks või vastuvõtmatuteks; isegi siis, kui sa kuuled karja määgivat, et see on paha.

* * *

Pelgurlikkus küsib: kas see on ohutu? Kasulikkus küsib: kas see on ettenägelik? Tühisus küsib: kas see on populaarne? Aga südametunnistus küsib:kas see on õige?

* * *

Elu EI TOHIKS olla teekond hauda eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem - külg ees sisse lennata, shokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha täiesti ära kasutatud ja kulunud ning hõisata: Issver, milline reis!

* * *

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame.

Uus leid!

Soovitan vaadata filmi "Seiklus Lõunanabal" ehk siis "Eight below". Peaosas mängib Paul Walker ja põhitegevustik keerleb kaheksa kelgukoera ümber. See film liigutab ka kõige külmemat inimest. Mina sain sellest aga väga hea filmielamuse.

Artikkel

http://woman.delfi.ee/suhted/suhted/article.php?id=16453029

Blaze Wyndham

Hiljuti sattus mulle kätte raamat "Blaze Wyndham". Tegevustik leiab aset 16. sajandi esimesel poolel ja puudutab lähemalt Henry VIII õukonnas toimuvat. Miks ma sellise raamatu endale lugeda võtsin? Põhjus on lihtne- mind hakkas huvitama, miks mu kolmel kontorikaaslasel seda raamatut lugedes samas kohas pisarad silma tekkisid. Siiani on raamat olnud huvitav, luues üsnagi tõetruu pildi kunagistest aegadest. Näiteks raamatu peategelane on sunnitud abielluma mehega, keda ta pole kunagi elus kohanud ja seda juba 16-aastaselt. Tol ajal ei omanud suurt tähtsust naisterahva soovid, vaid pigem tema perekonna majanduslik olukord ja sellest tingitud abikaasa valik. Põhifuktsiooniks naisterahval oli tugeva ja terve poja sünnitamine, mida hõõruti kõigi poolt niikaua nina alla, kuni see lõpuks täitus või siis tänitati elu lõpuni kui ta sellega hakkama ei saanud. Ühiskondlik surve ei jätnud neile mingisugust muud võimalust.. Igatahes raamat on hea kui ta kutsub lugema ja niipea kui tee ja juustusai on valmis, istun diivaninurka ja asun innuga järgmise peatüki kallale.. :)

Ära tegin! Ja endiselt on veel uudne ja huvitav peegelpilt minu jaoks :)

Nothing really matters..
Love is all we need.

Jaan..

Jaanipäeva asukohta ei teadnud me ei minnes ega tagasi tulles.. seega ei oska ma öelda, kus ma jaanipäeva pidasin. Igatahes oli see koht kaugel metsa sees ja samal ajal oli ka meri 500m kaugusel. Pooled omad ja pooled võõrad, möödus see õhtu mõnusalt. Käisime ka suurema lõkke ääres istumas (loe: lollitamas) ja vihma vaid tibutas õrnalt. Eriti meeldis mulle aga jalutuskäik mere äärde: intensiivne roosa taevas, vaiksed lained ja suure koera jooks iga kivi järele, mis vette visati, rahu.. Oleksingi hea meelega sinna jäänud, aga pöördusime tagasi rahva juurde. Öö telgis möödus iga natukese aja tagant asendi muutumise vaimus.. aga hommikul päikese kätte lebosse minna oli see-eest mõnus :) Grill, grill, grill- huvitav, palju inimesed liha sisse ajavad suve jooksul? Mina isiklikult ikka üsna palju :D Nii ka seal. Tagasisõidul külastasime Padise kloostrit, vaatasime üle kõik nurgatagused ja käigud, ronisime torni vaadet nautima ja nuusutasime ajaloo hõngu.. Lapsed peaksid tegelikult ajalugu õppima neid kohti ise läbi käies, sest siis on kõik tõelisem ja paeluvam kui ajaloo õpikust fakte lugedes. Jah, tore reis oli, aga nagu ma aru sain, siis päevitamist ei tasu ette plaanida- siis läheb alati ilm pilve! :)

Ärevus..

Olen avastanud, et ei suuda enam külma närviga vaadata õudusfilme. Vanasti polnud probleeme ka kõige hullemate õudukatega, aga nüüd on.. Eile M-ga "Texase mootorsae mõrvad algust" vaadates pidin vahepeal isegi kuvari juurest ära minema. Imelik- kas sellise nähtuse toob endaga kaasa pidev pingesolek? Töökohal hakkab tasakaal taastuma, aga lõdvaks ei tohi end lasta. Ei mingeid vigu.. (kas vead pole mitte inimlikud)? Ei mingeid vabandusi, vaid täiskäigul edasi. Time off? Soon.. I need my balance back.

Hopelessness me..

Kas on olemas valem muutmaks meid ootuste ja eeldamiste vabaks? Sest mida suuremad on ootused, seda suurem on tõenäosus pettumusteks.. right? Vanematel on ootused laste suhtes (tõsi, tihti küll utoopilised), õpetajatel on ootused õpilaste suhtes, mehel on ootused naise suhtes ja naisel on ootused mehe suhtes, sõpradel on ootused/eeldamised sõprade suhtes, "ühiskonnal" on ootused kodaniku suhtes, kasutajal tehnika suhtes ja otse loomulikult ootused meie endi suhtes.. Ootused ja pettumused või siis ootused ja nende täideminekud- selles on küsimus. Kui suureks me laseme ootustel paisuda ja kui palju laseme me neid endid mõjutada? Asju kõrvalt vaadates on küll selline tunne, et see mõju on suur ja see ähmastab meie asjade selgeltnägemisvõimet. Selle tunnistamine jõuab kohale aga siis kui on selleks õige aeg.
Minu ootused Jaanipäeva suhtes: päikeseline ilm, mõnus seltskond, head emotsioonid.. haha- got that?

Puhkus..

Juba mõnda aega on töö olnud üsna pingeline ja viimasest puhkusest on möödunud märkamatult juba aasta. Õnneks veel üks kuukene ja saabubki kaua oodatud puhkus.. Kavatsengi seda puhkust lõdvalt võtta, ehk siis mitte teha metsikult plaane, mida kõike ma pean jõudma selle aja sees ära teha ja kus ära käia. Sest mis puhkus see siis oleks? Paar asja paigas ja ülejäänu siis juba tuleks, mis tulema peab. Eksprompt asjad ongi ühed parimad! Ootused-väljapuhkamine, loodus, rahu, aeg enda ja teiste jaoks, olemine, nauding.. On mida oodata.

avage mu silmad...

Rohkem ausust ja avameelsust palun!
Ütlemata jäädud asjade tõttu võib nii mõnigi oluline asi lihtsalt ajapikku hääbuda.. ja üks osapooltest vajub mõttesse: miks küll nii võis minna?
Tänan Sind, et aitasid mõista ja et oled..

Mina elan selles maailmas nüüd ja praegu. Kui on midagi head, mida saaksin teha või mõni rõõm, mida saaksin teistele valmistada, palun öelge mulle. Ärge laske mul asju edasi lükata ega unustada, sest mul ei ole iialgi võimalust käesolevat hetke uuesti läbi elada. (Henry Drummond, The Supreme Gift ("Ülim kingitus"), [1851-1897])

Eile sattusin Jaxy "All that you are" lummusesse.. Täiesti müstiline kuidas muusika suudab hinge puudutada. Eriti meeldiv on kuulata lugusid, millega assotsieeruvad mälestused.. need on lood, mis viivad meid ajas tagasi ja annavad võimaluse tunda neid samu tundeid, mis olid siis.. Saan juba täiesti selgelt aru oma mehe soovist kuulata võimalikult kvaliteetselt kvaliteetset muusikat :) Avastasin endas pisikese soovi: tulevikus peaks mul olema CD-plaatide riiul koos kõige lemmikumate originaalplaatidega. Kuigi mul on juba olemas mõningad, on veel pikk tee käia. Ja olgem ausad- kõrvetatud plaadid ei ole ikka need õiged.
Igas päevas leidub ikka imearmsaid väikesi üllatusi, olgu selleks siis sõnum või lilled kallimalt, hommikuti särav sõbrants, kes "sunnib" mind sööma juustu ja viinamarju, või siis õepoeg, kelle naeratus toa erksamaks muudab.. mm.. :) Its getting better each day!

Belissimo!!

Minu esimene kaugem välisreis on seljataga.. 5 võrratut päeva Milanos ja selle lähiümbruses. Imekaunid rõdud, võimas arhitektuur, 26 kraadi sooja, maitsvad toidud, pisikesed autod, ülikonnad ja seelikud mootorratastel, Grana Padano, laulmine tänaval, muusika, vein, Como järv, tähelepanu, värke õhk, sõbralikkus, avatus.. jne jne.. Kõik ootused reisi suhtes said täidetud. Oli aega et mõelda, aega et tunda igatsust, aega et nautida ümbritsevat, aega näha enda elu kõrvalt. Ma ei vaja muutusi lähiajal, sest kõik on nii nagu soovin. Loomulikult jäävad veel täitumata unistused, jäävad ka puuduolevad või pisut täiuslikumad materiaalsed asjad, jäävad veel mitte kohale jõudnud pisikesed ja ka suuremad rõõmud, aga kõige olulisem on paigas.. "Suuremad kivid on olemas" (kui keegi on lugenud jutukest professorist ja täidetud purgist). Belissimo!

Nu pagadi!!

Jep, Eestis on põnevad ajad.. ja nii mõnigi kord telekast uudiseid vaadates tekib endal tunne, et nüüd lähen ja nüüd teen midagi! Lihtsalt ei saa pealt vaadata, kuidas asjad toimuvad.. Aga õnneks ei ole ma keevavereline meeshing, kes saavutaks südamerahu mõnele võõrale vastu nosu andes. Olen kodus ja hoian distantsi ning ootan, et asjad maha rahuneksid. Samas on nii hea teada, et mul on mees, kes ei lasegi mul hulludel aegadel ühistranspordiga koju sõita, vaid tuleb ise tööle järele =) Uudistest siis niipalju, et mu kallis K. on jälle Eestis!! Veetsime mõnusa õhtu tema venna jalgpallivõistlust kommenteerides ja õhtu lõppes pisikese veiniga. Olen õnnelik nähes teda õnnelikuna ja loodan, et see õnn jääb püsima. Te tõesti sobite nii hästi kokku ;)Nädalalõpp kujunes mõnusateks koosviibimisteks kallite sõpsidega, kus sain lollitada, arutleda, naerda, tantsida ja olla mina ise.. Pühapäeva hommikul pikk magamine, mehega poodi ja sünnipäevale, peale seda ootamatu päikeseloojangu nautimine Kakumäel.. Mis siin veel lisada ;)

Lavale tagasi..

4 ja pool tundi ettevalmistust ja närvikõdi, meeletud lokid, tugev meik ja hull sebimine- sellega võib kokku võtta minu laupäevase õhtu. üritus: eksklusiivne bikiinishow sariüritusel "Babulja"; koht: Deja vu; olukord: meeletu rahvamass! Kokkuvõttes läks kõik kenasti- keegi ei koperdanud kõrgetel kontsadel ja bikiinid jäid ka kenasti selga :) Huvitav oli.. eriti see, kuidas üks pisike üritus võib võhivõõraid lähedamaks muuta- lihtsalt emotsioonid on küllaltki sarnased. Jep, mulle meeldivad ootamatud üritused ja mulle meeldib olla kaamera ees! 8)

Oh suvi- jõua juba siia! Aeg täis uusi elamusi, seiklusi, päikest, merd ja naudinguid.. Kõik need tunded, lõhnad ja pildid talletuvad mälestustesse, millele on hea mõelda kui väljas on külm ja kõle.. Tule!

Iga päeva õhtul põleta tuhaks oma egopildid.

Igal hommikul tervita Päikest ja Loodust.

Alusta uuena, puhtana, avatuna.

Lase ajal ja tarkusel endas voolata.

Kõnni pilvedel, teades, et universumi jumalik Päike on alati su kohal.

Ja all on kõik see, mida pead õppima armastama.

Ole osa olemises ja mõista, kuidas toimub elu loomine su ümber.

Et seosed on kõiges ja sina oled seotud kõigega.

Saa üheks oma Minaga ja näed, et kõiges on Olemise Mõte.

www.luuleviilma.ee

Imeline vesi..

Kõige lihtsam võib osutuda kõige imelisemaks. Ime sünnib loomulikult meis endis, kui avame enda jaoks nähtuste sügavamaid ja peenemaid struktuure. Eriti imeliseks muutuvad nähtused, millega puutume kokku igapäevaselt, nii et peaaegu ei märkagi nende olemasolu, veelgi vähem mõtleme nende nähtuste olemuse üle. Üks sellistest on vesi.
Vesi katab enamuse meie planeedist. Elu, sellisena nagu me teda mõistame, sündis just vees. Veeta ei suudaks me eksisteerida. Ja ometi teame me veest paganama vähe. Erinevalt enamusest keemilistest elementidest on vesi tahkes olekus kergem kui vedelas. Veel on uskumatult suur soojamahtuvus, tänu millele on võimalikud mitmed klimaatilised nähtused, mis on aidanud elul tekkida ja säilida. Jäätununa atmosfääri kihtides neelab ta infrapunast kiirgust, et maapinna keskmine temperatuur saaks püsida 18 kraadi juures. Inimese kehast enam kui 70% on vesi. Ja see on paraku ainus näpuotsatäis fakte, millest vast enamik meist on teadlikud. Kuid veel on ka teadvus. Just vee teadvust ja vee suhet metafüüsilistesse nähtustesse on uurinud Dr. Masaru Emoto Jaapanist. Nimelt on ta pildistanud jääkambris äsja formeerunud veekristalle, olles vett enne mõjutanud mõtete, märkide, vibratsioonide ja muusikaga.
Dr. Emoto püüdis oma töödes näidata, kuidas metafüüsilised nähtused suudavad mõjutada füüsilisi, muutes füüsilist reaalsust. Ta avastas, et mida harmoonilisem oli mõte, millega vett eelnevalt mõjutati, seda korrapärasema ja kaunima struktuuriga oli jäätunud veemolekul. Luule Viilma rääkis seda sama juttu siin, Eestis. Mida harmoonilisem on meie mõttemaailm, seda tervemad me oleme. Paraku ei olnud tema väited piisavalt „teaduslikud”, mistõttu uskusid teda need inimesed, kes ise omal nahal olid proovinud muuta füüsilist reaalsust ja kellel see õnnestunud oli. Mõelge nüüd ise, Dr. Emoto väitel vähemalt 70% meie kehast reageerib vägagi otsesel moel sellele, kuidas me mõtleme. Harmooniline mõte loob harmoonilist struktuuri ja disharmooniline disharmoonilist. Kuid miks siis ikkagi on nii, et me ikka ja jälle leiame end uuesti haigustega maadlemas. Kas meie „positiivsed” mõtted ei peaks juba ammu olema meid parandanud? Paraku on meie harmooniliste mõtete kiht imeõhuke. Isegi kui suudame hetkeks keskenduda harmooniale, kirjutame me järgmise tasakaalutu mõttega üle juba tehtud töö. Niisiis ehitame me kaardimaja, mis muutub kindlamaks ainult järjepidevast harjutamisest. Piisab kui ütleme, et „ma ei suuda”, „ma ei viitsi”, „ma ei usu seda” ja kogu eelnev suur töö on maha kriipsutatud. Füüsiline reaalsus kuulab teid. Valige hoolega, mida te loote.

www.luuleviilma.ee

Huvitav on arutleda tüdrukutega eluolu üle samal ajal kui taustaks räägivad oma elust mitmesaja kilosed inimesed.. Sellistel hetkedel tundub justkui mitmed muremõtted taanduvad olematusesse. Tegelikkuses on meil kõigil just oma elu, mille tõusud ja mõõnad mängivad olulisimat rolli. Mis on ühe jaoks elulise tähtsusega võib teisele tunduda tühiasi. Samas võib aga teine inimene saada sinust rohkem aru kui sa aimatagi oskad. Mõnikord taban end arutlemas selle üle, et kas mitte mingisugune jõud ei sea meie jaoks asju paika? Ei tahaks uskuda, et kõige taga on vaid juhus. Näiteks need inimesed, kellega me elus lähedamalt kokku puutume. Just need kindlad hinged justkui peaksid kõigest hoolimata kokku saama.. ei loe vanus, välimus ega sama punkt maamunal.. Oleksin tükk maad vaesem ilma nende konkreetsete inimesteta ja ei kujuta ette elu ilma nendeta. Täna oli armas õhtu.. aitäh teile! Nüüd aga ilusaid unenägusid nautima :)

Lets rock!

Kuulge, tegelikult pole sellel Padari poisil ju midagi viga! :)

Snow Patrol Chasing cars..

We'll do it all
Everything
On our own

We don't need
Anything
Or anyone

If I lay here
If I just lay here
Would you lie with me and just forget the world

I don't quite know
How to say
How I feel

Those three words,
are said too much
they're not enough

If I lay here
If I just lay here
Would you lie with me and just forget the world?

Forget what we're told
Before we get too old
Show me a garden that's bursting into life

Let's waste time
Chasing cars
Around our heads

I need your grace
To remind me
To find my own

If I lay here
If I just lay here
Would you lie with me and just forget the world?

Forget what we're told
Before we get too old
Show me a garden that's bursting into life

All that I am
All that I ever was
Is here in your perfect eyes
They're all I can see

I don't know where
Confused about how as well
Just know that these things
Will never change for us at all

If I lay here
If I just lay here
Would you lie with me and just forget the world?

Back in Tallinn

Ja olengi Soomest tagasi! Ja olengi nii paljude uute elamuste võrra rikkam! Aga järgmine kord läheme tiiburiga- see on kindel. Mis siis oli kõige meeldejäävam? Esimene õhtu olime vaikselt perega õe juures ja ajasime juttu. Loomulikult ei suutnud ei ema ega ka mina Joonatani kallistamist-musitamist jätta :D Lapse naeratuses on midagi niivõrd siirast, et tunned justkui ei saakski kunagi küllalt! Mul õnnestus isegi 9-kuusele õepojale ühe sõna selgeks õpetada: PÜSTI. Tema hääldus sellest kõlaks umbes nii: püssthi ja seda lausus ta nii püsti, pikali kui ka istukil olles :) Teine päev möödus Helsingi linnas tiirutades ja kohvikutes istudes, kuni lõpuks jõudis kätte see hetk, mis oligi reisi eesmärk- ristimine. See toimus imearmsas valges vanavanemate majas ja oli väga armas.. Joonatan ise muidugi ajas preestrile tähtsat juttu kui teda ristiti, kuid talle tundus tähelepanu keskpunktis olemine meeldivat. Jah, kõik oli veelgi ilusam kui oleks osanud oodata. Õhtul käisime looduses jalutamas, mis kujunes ca 2 tunniseks jalutuskäiguks. Selles on midagi müstilist, kui vaatad tähti järve kohal ja ümberringi on vaid ööhääled.. Mmmm.. Ning siis veel üks armas õhtu perega ja hommikul juba laeva peale. Jah, võib küll öelda, et jäin reisiga enam kui rahule :)
P.S! Meie pere saab üsna pea ühe liikme võrra rikkamaks! Võite rahulikult hingata- tegu on punase Seatiga ;) Can`t wait to see it!

Ärevus, ootus, taaskohtumisrõõm, seiklused, koosveedetud aeg kallite inimestega, uued näod, palju kallistusi- jap, sel nädalavahetusel saab kõik teoks! :)

Just take me- I am so adorable!!

Away...

Mulle meeldivad väljasõidud! Hea on saada vahelduseks Talinnast välja ja nautida uusi kohti. Möödunud laupäeval toimus kahe tuttava sünnipäeva pidu Pärnu lähedal Uulu kandis ühes külalistemajas. Sel samal hommikul ärgates tuli mulle muie suule- jesss, Tallinnast ära! :) Sõit sujus ilma viperusteta ja pidu oli ka super (nagu see ikka kipub olema lõbusate inimestega). Piuxil arenes põgusam tutvus teatud sorti alkohoolse joogiga, nii et päris huvitav võis olla temaga dialoogi arendada.. Aga eip- lahe pidu oli ikkagi! Ja paaride puhul vist ongi kõige parem, et kui üks on võtnud, siis teine hoiab ennast tagasi. Tagasisõidul Tallinna oli aga heaks kaaslaseks rahulik muusika ja mullivesi ;) Mitte et ma siinkohal alkoholi pruukimist propageerin, kuid vahel harva võib ju?! Tegelikult jääb P. ikka oma liistude juurde ja naudib veini naisteõhtutel (mida peaks jälle lähiajal korraldama kallikesed)!
Ja sel nädalavahetusel ootab mind sõit Soome õe juurde. Ei jõua ära oodata, millal ma teda ja perekonda jälle näen..
Ilusat nädalat kõigile!

Kapuumm!!

Kas pole naljakas: täna hommikul vara tööle sõites mõtlesin, kui lihtne on ikka liiklusõnnetusse sattuda. Ja siis see juhtuski! Tegelikult ei olnud väga hullu midagi, sest õnnetus juhtus parklas. Nimelt oli mina parasjagu parkimiskohta sisse sõitmas, aga auto ei pööranud täpselt välja, nii et edasi oleksin pidanud pisut tagurdama ja siis juba ilusti õigesse kohta sõitma. Sel hetkel kui oma tagurpidi käigu kallal jändasin käis krigin- jesss sõideti sisse mulle! :/ Üks kaubik ei olnud mind üldse tähele pannud ja tagurdas rõõmsalt oma kohta ning nii see juhtuski. Õnneks oli tegu ausa mehega, kes oma süüd tunnistas. Siiski soovis ta kutsuda politsei ja siis me seal kahekesi ootasimegi- 55 minutit!! Brrr.. vähe külm siis ei hakanud. Aga lõpp hea, kõik hea. Asi sai lahenduse ja sain siis lõpuks kontorisse sõita. Homme aga lippan kindlustusse ja minu escort saab endale uue tagatule ja stange- iluravi ühesõnaga :) Mis seal ikka- kõigil võib ju juhtuda nii ja seekord oli tegu õnneliku õnnetusega. Huvitav, kas autoliikudel ei sobinud see shampus või milles on asi, aga minu auto nüüd küll kõige õnnelikum ei ole.. Kõigepealt kits ja siis nüüd see. Maybe its a sign! Ex paistab..

Tänan, et tulite ja tänan, et olete!

Sünnipäev..

Kui veel keegi ei tea (aga tundub justkui kõik juba teax), siis sain ma täna 23! Ei hakka eietama vanusest, sest minu meelest ei mängi see nii meeletut rolli- elu käib ka siis kui oled 70, kui sa seda tahad :) Aga armas on see kui sünnipäevi meeles peetakse (isegi juhul, kui seda karjub sulle näkku mõni internetiportaal). Suured tänud kõigile, kõik õnnitlused on vastu võetud ja salvestatud! Download completed :D

Et siis mulle palux kingitusex üx neist kahest pildil olevast olevusest/esemest!! Ja ei mingeid AGAsid ;)

Täna möllame kallikesed!!

Udu..

Istun akna juures, kuulan Tõnis Mäe plaati ja aeg seisab.. Ja aeg seisab ka õues- kõik on udusse mattunud, silma jäävad vaid majamürakad ja puude ladvad. Täna tahan, et saaksin olla üksinda enda mõtetega. Kõik see virrvarr, mis igapäev aset leiab, lihtsalt nüristab. Hea oleks juua kuuma kakaod, pugeda teki alla ja lihtsalt olla- muretsemata, plaane tegemata, lärmist eemal.. Aga juba sõidab majast huilates mööda politseiauto ja rikub ära idüllilise rahu.. ja juba tulevad meelde kõik need asjad, mis oleks vaja tänase jooksul ära teha ja need inimeste hulgad, kellega on õhtul vaja suhelda. Mnjah, näiteks nädal tagasi oleks see mõte mulle väga meeldinud, aga nüüd ma tunnen, et olen väsinud. Aga loomulikult teen ma kõik need asjad ära ja loomulikult on õhtul tore pidu ja puhkan siis.. aprillis.. ehk.. kui aega leiab.
Täna öösel nägin unes ühte pilti oma lapsepõlvest: olin maal, istusime perega köögis ja sõime, kui äkitselt keset päeva läks taevas tumedaks ja hakkas sadama paduvihma. Ja mida tegi P? Loomulikult ruttas õue ja lihtsalt jooksis paduvihmas paljajalu ja naeris südamest. Ja vihm oli nii mõnus ja samas nii võimas- ma tundsin, et olen õnnelik, et elan. Hea oli kogeda seda kummalist de ja vu tunnet. Huvitav kas inimese unenäol on ka mingi sügavam tähendus või on see lihtsalt meie aju kokkukeeratud mix varem kogetust või hirmudest või millestki muust? Kes teab..
Aga nüüd tagasi reaalsusesse ja kuigi varsti hakkab kiire, on mul piisavalt aega, et endale üks kuum kakao valmistada ;)

"Even angels need their vacation"!

Just viimased paar päeva on selline tunne, et üks nädalane puhkus kuluks ära. Lihtsalt totaalne kevadväsimus on naha alla pugenud. Söön palju puuvilju, vitamiine, magan korralikult, aga ikkagi haigutan päevad läbi :S Brrr.. not good, not good.. Aga küllap läheb mööda. Hea meelega veedaks terve nädalavahetuse kusagil aroomivannides, erinevates saunades ja massazitubades mõnuledes..mmm.. :) totaalne lõõgastus. Tegelikult on kevad ja suvi vaid kiviviske kaugusel ja siis on energiavoog garanteeritud! Jääme ootama..

Ja midagi sellist võib tulla kogemata tehtud klõpsust! :)

Weekend..

Ma ei tea, mida ma teeksin, kui ei eksisteerix nädalavahetusi. Oeh, need ainsad päevad kui saab ennast korralikult välja puhata ja elada endale.. mitte tööle. Reedel aga pidas K. sünnipäeva, mis oli igati mõnus yritus: palju head süüa, juua, palju huvitavaid inimesi ja palju nalja- just selline peabki yx sünnipäev olema. Tänud sulle! Laupäev möödus rahulikult, käisime raffaga kinos. "Puhkus" oli selline mõnus film, milles oli palju huumorit ja loomulikult armastust :) Super näitlejad ka- jättis hea tunde sisse kinost välja astudes.. Ja õhtul siis J. juurde soolaleivakale- nii ilus korter- mul hea meel su pärast! Ja veel minust vaid kahe maja kaugusel- super! Jääme siis ootama mõnusaid istumisi. Ning seejärel pühapäev kodus.. vaid tema ja mina.. ja totaalne lõõgastus :) uhh- mõnus! Veel paar sõna kullakestega (kellega läbi neti ja kellega siis otseses kontaktis olles) ja siis vist tuttu ära ka.. Yeez- life is good endeed ;)

Juuxed..

Pikad juuksed, heledad juuksed, mitmevärvilised juuksed, krussis juuksed, paksud juuksed, lühikesed juuksed, punapead, lainelised juuksed, kiilaspead, läikivad juuksed, brünetid, siilikad, pehmed juuksed, viimase moe järgi lõigatud juuksed, sirged juuksed, jne jne... See on hea, et inimesed saavad näidata oma isikupära läbi erinevate "juuste olekute" ja samas loob ju iga muutus erilise tunde. Jep, it feels like going to hairdresser :) Aga samas mulle meeldib mõte pikkadest, tumedatest, lainelistest ja paksudest juustest (et see nüüd õnnestuks, siis teoorias peaksin ma enda pea nulli laskma, aastaid ootama ja siis laskma keemilised lainelised juuksed.. ja siis algaks kõik otsast peale, sest enam nad ei oleks ju siis paksud)- totaalne nõiaring ma ütlen!

Ehee, et siis sellised mõtted täna, ärge pange tähele, Piia on magamata.

Run, Forrest, run!

Hoolimata sellest, et olen seda filmi juba mitmeid kordi näinud, ei saanud ma seda seegi kord vaatamata jätta. "Forrest Gump" lihtsalt kutsub vaatama. See film näitab, et miski ei ole siin maailmas võimatu, kuigi seda siiski ülepingutatult. Samas on filmi peategelane kõige siiram inimene maailmas.. Jah, kahjuks jääb siirusest kõikjal puudu, kurb aga tõsi. Kõik oleks mitmeid kordi lihtsam, kui inimesed oleksid pisutki siiramad, ausamad iseenda ja teiste vastu. Paljud saavad sellest aja möödudes aru, teised aga jäävadki mängima neid mõttetuid rolle, mille nad tegelikult ise on enda jaoks valinud. Samas on igaühel õigus elada oma elu täpselt nii nagu nad seda soovivad ja kellegil ei ole õigust selle üle kohut mõista. Jep, inimesed jäävad ju alati inimesteks. Aga mina olen õnnelik just nende inimeste üle, kes on minu ellu tulnud ja jäänud. Kallid olete mulle.. The world would not be the same without you guys ;)

Pehmed ja karvased...

Ohh kuidas tahax endale mõnda kodulooma.. pehmet ja mõnusat! :)

Sõbrad..

Mõned inimesed suudavad sõnadeta
puudutada meie hinge,
toita kauneimaid tundeid,
luua unistusi, panna veini laulma
ja siis heita puhkama, nahu poleks nad midagi korda saatnud.
Ja sa lähed edasi, elusse armunud,
peletades üksildase surma,
sest sa tead, et sealsamas, ümber nurga,
on inimesed, kes on sinu jaoks
sama tähtsad kui elu ise..

Inimeste üle kohut mõistes ei jää meil aega neid armastada..

Angels around us..

Kas pole mitte hea mõelda, et igalühel meist on olemas ingel, kes vaatab, et meiega midagi halba ei juhtuks ja kes ei lahku meie kõrvalt mitte hetkekski.. :)

Chill...

Tänane hommik algas küll äratuskellaga, kuid on sellegipoolest üks parimaid hommikuid üle pika aja. See tähendab seda, et on laupäev: voodis saab pikalt vedeleda, nautida aknast sisse paistvat päikest, tunda naudingut sellest samast hetkest koos temaga.. (Homme saab siis 2 nädalat ja ma pean ütlema, et mulle see kooselu asi meeldib..) Seejärel mõnus tuterdamine, hommikukohv ja lollitamine. Täna käisid ka mehe vanemad külas, mis kujunes eriti toredaks kokkusaamiseks! Õhtul Eurovisiooni kommenteerimine P-ga, kes 100%-l meie kohtumistest pakatab energiast- ärge küsige- ma ei tea, kuidas ta seda teeb.. Ühesõnaga- chill päev, olen enam kui 100% rahul. Ma tõepoolest vajasin seda aja mahavõtmist..
Eile oli pidu, mis kujunes omamoodi ellujäämiskursuseks.. E.- küll meil sinuga on ikka seiklusi täis õhtud ma peaksin mainima ;) Jah, elu käib, elu käib.. kuid nädalavahetus võiks siiski 1 päev pikem olla kas te ei leia?!

"Ära mitte kunagi kauniks naiseks hakka!!"

Varajane hommik... inimesi täis troll... ja minu lähedal kaks u 7- aastast- poiss ja tydruk..

Poiss: "Kuule- ära sa mitte kunagi kauniks naiseks hakka ex!!!"
Tüdruk: "Miks siis mitte?"
Poiss: "Sest kaunis naine on kaine!! Ma ühe plakati pealt lugesin"
Tüdruk: "Kas sa üldse tead, mis tähendab kaine?"
Poiss: "Ämmm... vist mitte.."
Tüdruk: "Kaine on see kui sa ei ole purjus, noh, oled selline normaalne nagu praegu!"
Poiss: "Aaa..."

Ja vaimukas dialoog jätkus ja ma siiani naeratan laste mõttekäigu üle. Küll nad ikka on armsad!

Latest news...

Ja nüüd toome teieni Piia viimased uudised:
Uudis 1: Ööl vastu pühapäeva jõudis meieni lõpuks talv- selle otseses mõttes. Hommikul läbi krudiseva lume trollipeatuse poole marssides ja nina salli sisse peites jõuab see kohe vägagi kenasti kohale. Peale selle ei paista trolliakendest midagi läbi, sest need on kaetud ilusate lumelilledega :)
Uudis 2: Pühapäeva õhtuks oli minu mees ametlikult minu juurde kolinud. Aega võttis, aga asja sai ning kõige raskemadki kapid on leidnud oma koha. Olgugi kolimistega sada jama, aga kogu see protsess meeldib mulle. Pakid asjad kokku, lehvitad üle õla vanale armsale kodule ja astud sisse uuest uksest.. Huvitav uudsuse tunne poeb sisse :)
Uudis 3: Ühel minu kullakesel oli sünnipäev ja reedel tuleb tähistamine- hell yeah! ;)

Aww...

Eile olin ma tunnistajax ühele romantilisele zestile, mida üks mees tegi ühele naisele.. Oletame, et mehed on väljas pidutsemas ja naised on ühes korteris lobisemas ning mingi hetk on ühe naise mees sellesama maja ees, kutsub ta korraks välja, et öelda: "ma armastan sind". Siis ta lahkub.. ja mees sõidab meeste juurde tagasi.. Ja naised lobisevad edasi.. Aga midagi jääb sellest teost õhku- teadmine, et ka üks õige Eesti mees oskab luua naises tunda, et too on maailma kõige tähtsam inimene. Et mehed suudavad üle olla oma macholikkusest ja mingitest tõestustest teiste sookaaslaste ees ja teha midagi siirast ja ilusat. Me oskame neid tegusid hinnata- selles ei pea te kahtlema.
(Siinkohal võtab Piux ühe teelonksu romantiliste meeste terviseks)

Jepii...

Aga täna paistab päike- nii õues kui hinges! Selline tunne on, et absoluutselt kõik on võimalik!! :D

History...

Eile tundsin, et tahaks kustutada mingi osa oma mälust ja emotsioonidest. Öeldakse, et asjadele tagasi mõeldes tuleb kõigepealt meelde vaid hea, kui aga väga pingutada, siis tuleb meelde ka halb. Kuid on asju, milles lihtsalt ei olegi midagi head.. asju, mille võiks lihtsalt "delete" klahviga prügikasti saata ja kui väga väga vaja, siis sealt jälle tagasi tuua. Isegi kui elad oma elu ja oled seljataha jätnud porise mineviku, on alati olemas keegi, kes selle pinnale toob- milline iroonia. Minu õnneks või siis ebaõnnex (oleneb kuidas võtta) on see, et olen emotsionaalne inimene. Elan kõike- nii kõike head kui halba- sügavalt läbi ja alati ei teegi kõigi ees "tough`i" nägu. Muidugi võite seda nõrkuseks pidada, kuid mina mitte- hea on öelda välja, mida tunned, mitte lasta koguneda seda enda sisse, et ise elu eest tugeva inimesena näida. Hea on tunda ja hea on oma tundeid väljendada- seda ei saa õppida, see tuleb sinu enda seest.
Tundub vastuoluline jutt? Ei hakkagi selgitama, peaasi et ise tean..

Time off...

Sel laupäeval sõitsime mehega Laulasmaale tähistama 3,5 aastat..
Mõnus: saun, mullivann, juust ja viinamarjad.. :)
Õhtul veinijoomine, filmid ning samas ümberringi ainult mets ja vaikus ja vaid meie 2..
Sellised käigud mõjuvad hästi- patareid on laetud ja meel rõõmus! ;)
Tänane õhtu möödus kolides, mitte kodust ära, vaid lihtsalt teise tuppa.
Olen lõpptulemusega väga rahul- kõik on isegi ilusam kui ette kujutasin.
Täna tuleb ilus uni..

Bussisõidud..

Täna hommikul unisena bussiga tööle sõites jäin ma kõrv kikkis kuulatama minu lähedal asuvate inimeste vestlust.. kogemata- ausõna :) Nimelt seisid minu lähedal üks pisike põnn, ca 5- aastane ja tema isa. Olin enamuse aja oma mõtetes, kuid selle isa hääl oli üsna kõva ja nii ma kuulsingi kuidas need kaks arutasid tõsiselt tänapäeva liikluse põhiprobleeme Tallinna linnas ja parimatest lahendustest! Ja milline uskumatu sõnavara sellel poisil oli! =) Pole ime kui lapsed (või siis pigem vanemad) juba lasteaias kogu oma haridustee ära planeerivad ja karjääri paika panevad. Aga hommikused bussisõidud on hoolimata unisest olekust siiski huvitavad nagu välja tuleb :)

Meie täiuslikkus...

Mõelge kui täiuslikud olite lastena! Lastel pole midagi vaja teha selleks, et olla täiuslikud. Nad on täius ise. Nad ei karda küsida seda, mida nad tahavad. Nad väljendavad vabalt oma tundeid. Te ju teate, et kui laps on halvas tujus, siis teavad sellest kõik naabrid. Niisamuti teate, et kui laps on õnnelik, siis tema naeratus valgustab tervet maailma. Lapsed on täis armastust. Väikesed lapsed ei suuda välja kannatada armastuse puudumist. Kasvades me õpime elama ilma armastuseta. Samuti austavad lapsed iga oma kehaosa. Teie olite niisamasugune! Seejärel aga hakkasite kuulama täiskasvanuid, kes selleks ajaks olid juba õppinud kõike kartma ja te hakkasite järk-järgult eitama oma täiust.

Lugesin seda lõiku ühest raamatust ja leidsin, miks inimesed meenutavad lapsepõlve kui muretut aega. Tõepoolest- siis polnud vaja muretseda selle pärast, millise mulje sa endast jätad, milliseid riideid kannad ja millised vead sind enda juures häirivad. Olid see, kes olid ja nautisid iseenast, maailma ja teisi inimesi enda ümber. Mida vanemaks me saame, seda rahulolematumaks me iseenda suhtes muutume. Tegelikult pole sellist asja olemas nagu täiuslik inimene, sest me kõik oleme erinevad ja peaksime hindama ja armastama iseennast just sellisena nagu me oleme. Selle asemel, et püüelda mõne ideaali poole, peaks me hoopiski õppima austama ja hindama iseennast. See omakorda loob eeldused tulevasteks õnnestumisteks ja rahuoluks. Meie õnn on meie endi kätes ;)

Cherish...

Let's take a walk together near the ocean shore
Hand in hand you and I
Let's cherish every moment we have been given
The time is passing by
I often pray before I lay down by your side
If you receive your calling before I awake
Could I make it through the night

The world is always changing
Nothing stays the same
But love will stand the test of time
The next life that we live in
Remains to be seen
Will you be by my side
I often pray before I lay down by your side
If you receive your calling before I awake
Could I make it through the night

Cherish the love we have
We should cherish the life we live
Cherish the love
Cherish the life
Cherish the love
Cherish the love we have
For as long as we both shall live
Cherish the love
Cherish the life
Cherish the love

"Cherish" Kool & The GangMusic & Lyrics : K. Bayyan - J. Taylor - Kool & The Gang

2007...

2007 saabus mölluga Kurgjärvel, nii nagu pidigi :) Ma kujutan ette kui lahe võis kõrvaltvaatajatel olla, nähes mäe otsas metsloomi üksteist kallistamas ja head uut aastat soovimas, taustaks rakettide paukumine ja särin. Kui mõningad vahejuhtumid märkimata jätta, oli see sõit suurepärane ja niisamuti ka sealne piduliste kamp! Nüüd jääb üle vaid pilte ootama jääda ;)
Ilusat uut tibukesed!! Luv ya! :*