Friday, June 30, 2006

Uued tuuled..


Mõnikord tabavad meid sellised üllatused, mida ei oskaks uneski näha! Ja otse loomulikult on need just ebameeldivad üllatused, mille osaliseks langeda ei soovi.. Kõik, kes on mulle kõige tähtsamad, juba teavad, millest jutt käib. Esimesel päeval olin pehmelt öeldes üllatunud, kuid juba päeva lõpus tundsin ennast üsna enesekindlalt. Ja mida aeg edasi, seda enam saan ma aru, et ka kõik halb on millekski hea. Isegi kui muutused meie elus hirmutavad meid, on need lõppkokkuvõttes üsnagi kasulikud! :) See konkreetne muutus teeb natuke kurvaks, seda just selle ebaõigluse tõttu, ent samas olen ma positiivselt meelestatud sellele, mida toob tulevik. Esimesed sammud selle nimel on juba astutud. Usun, et kõik mis me teeme siin elus, tuleb kord tagasi.. seda nii hea kui halva külje pealt. Seetõttu ei jää minusse sisse ka suuri negatiivseid emotsioone, vaid pigem vabanemistunne :) Sellistel hetkedel tunned, et maailmas on meie kõigi jaoks olemas miljonid võimalused, tuleb neist lihtsalt kinni haarata! Ma loodan, et kõik mu kullakesed teavad kui väga rõõmus ma olen nende toetuse üle! Musikallid teile! :*
Nüüd aga paar tunnikest veel ja siis koos M ja paljude toredate noortega Paide poole teele! :)

Monday, June 12, 2006

Täna..



Täna olen ma väga õnnelik! :D

Friday, June 02, 2006

Hirmuta..


Tänases Trendis meeldis mulle kõige rohkem Kädi Kaasikmäe artikkel "Hirmuta", millest ühe lõigukese ka välja toon. Mõelge, ehk ei olegi see tõest eriti kaugel?!
Kaotamishirm ja lähedushirm on kaks kõige levinumat. Kui keegi liiga lähedale lastud, peksab kuklas oht temast ilma jääda. Kui tükk aega üksinduses seilatud, ei taha paati niisma lihtsalt lisaaerusid lubada. Hirm tööpostil-pahased bossid, kes sinust kärbsetaolise olendi teevad ja siis mõnuga lömastavad. Vahel ulatavad läbipaistvad tiivad kerge käeliigutusega tagasi ja lubavad, et võid need jälle külge liimida, kui uue liimi jaoks raha jätkub. Nii süvenebki inimestes tunne, et neist ei saa kunagi värvilist liblikat, heal juhul lendavad nad porikärbsena uue suhkrutüki poole. Ja otse loomulikult- armastus ja hirmsuur iha! Kas tunnetes saab üldse läbi hirmuta või on ka sel tasandil alati märksõnaks ja hüüdlauseks "Hirmuta!"? Et kedagi endale hoida, oleks ju hea teda pisut piinata, tekitada omamoodi kaotamishirm ja tunne, et võid iga kell vabalt jalga lasta. Siis võid küll 100% kindel olla, et teine sinust kiiresti kinni krabab. Hirm astub ju tegelikult kõrvuti usaldusega, nii armastuses kui ka üldises maailmatunnetuses.

Kui artikkel huvitama hakkas, siis see asub lk 26, suvi 1006 ;) Mulle igatahes väga meeldis!