Tänases Trendis meeldis mulle kõige rohkem Kädi Kaasikmäe artikkel "Hirmuta", millest ühe lõigukese ka välja toon. Mõelge, ehk ei olegi see tõest eriti kaugel?!
Kaotamishirm ja lähedushirm on kaks kõige levinumat. Kui keegi liiga lähedale lastud, peksab kuklas oht temast ilma jääda. Kui tükk aega üksinduses seilatud, ei taha paati niisma lihtsalt lisaaerusid lubada. Hirm tööpostil-pahased bossid, kes sinust kärbsetaolise olendi teevad ja siis mõnuga lömastavad. Vahel ulatavad läbipaistvad tiivad kerge käeliigutusega tagasi ja lubavad, et võid need jälle külge liimida, kui uue liimi jaoks raha jätkub. Nii süvenebki inimestes tunne, et neist ei saa kunagi värvilist liblikat, heal juhul lendavad nad porikärbsena uue suhkrutüki poole. Ja otse loomulikult- armastus ja hirmsuur iha! Kas tunnetes saab üldse läbi hirmuta või on ka sel tasandil alati märksõnaks ja hüüdlauseks "Hirmuta!"? Et kedagi endale hoida, oleks ju hea teda pisut piinata, tekitada omamoodi kaotamishirm ja tunne, et võid iga kell vabalt jalga lasta. Siis võid küll 100% kindel olla, et teine sinust kiiresti kinni krabab. Hirm astub ju tegelikult kõrvuti usaldusega, nii armastuses kui ka üldises maailmatunnetuses.
Kui artikkel huvitama hakkas, siis see asub lk 26, suvi 1006 ;) Mulle igatahes väga meeldis!
6 comments:
ehhee, mul ka see ajakiri kotis;)
vapsee tubli ju! :)
Hirmuta mõttesisu on hea!
mulle ka meeldis! :)
kusjuures- lugesin seda bossi lõiku ja kohe tulid sina meelde.
lugedes seda ilmajäämise ja muud juttu, meenusid mu omad hirmud..
njaa.. aga artikkel pani jah mõtlema :)
Post a Comment