Nagu arvata võis, on pärast puhkust tiba raske tööle keskenduda. Kõigepealt on mingisugused olulised faktid kuhugi mälusoppi ära kadunud, mis tuleb sealt üles leida, siis on tavaliselt päeva lõpuks silmad nii valusad, et ei julge alguses rooligi istuda ja kolmandaks on kael ja õlad jube kanged.. (oi milline ving ving exole!) Aga jah, harjusin puhkuse ja lebo eluga liialt ära, ex siis nüüd tuleb ennast uuesti ümber harjutada. Pärast eilset koduteel ummikutes istumist magasin kodus 1,5 tundi ja mõtlesin siis jalutama minna. Sellest kujunes üks üsna pikk jalutuskäik.. Marsruudiks kujunes: Siili - Männi park - Akadeemia tee - Kadaka tee- Tammsaare tee - Sõpruse pst.. lihtsalt oli selline jalutamise tunne ja õhtul hilja enam metsa ei kutsunud. Hea oli mõtteid mõlgutada ja pead tuulutada.. Loomulikult ei puudunud sealt ka igasugused imelikud inimesed, kes mind eriti üksildaseks nukrutsejaks pidasid (justkui niisama ei tohigi inimene jalutamas käia), aga sai nendest kerge vaevaga õnneks lahti. Samas tuli vahepeal küll selline mõte, et nii hea oleks kui kaasas oleks olnud üks mõnusalt suur koer.. mnjah dreams dreams.. Igatahes eile oli hea uni garanteeritud. Üsna tihti on viimasel ajal ka ujumas käidud (mitmel korral ka millimallikate eest põigeldes...uhh!), aga septembrist ikkagi aeroobikasse! :)
Nüüd aga tööle tagasi..
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment