Selline on sõna, mida suudan hetkel välja öelda "tõbise" asemel.. Hoolimata sellest, et olin nädalavahetusel ülikorralik (soojalt riides ja seest kuuma teed täis), ei olnud sellest kasu. Istun kodus ja olen nohune-köhane ja pea on justkui vatti täis :/ Tervena on hea mõelda, et kui oled haige, siis saab kodus end hästi tunda- teed juua ja raamatuid, ajakirju lugeda, kuid tegelikult pole see teps mitte nii mõnus.. Siiski on mul kõik vajalikud rohud olemas ja tahtmine terveks saada samuti. Öeldakse, et inimene jääb haigeks siis kui ta on endasse kogunud palju pingeid ja keha ei suuda lõpuks neid välja kannatada. Ei tea, hoolimata oma töö uuest asukohast tingitud pingetega, ei ole ma teadlikult siiski soovinud sellest kohast kõrvale hoiduda. Jama on küll nüüd suve lõpus haigeks jääda, aga küllap saan juba mõne päevaga jalad alla..
Nädalavahetus algas amelikult K. juures, kus sai toreda seltskonnaga teed joodud ja "Siin me oleme" ära vaadatud :) Hea oli. Laupäeval ja pühapäeval olin (soojalt riietatuna) õemehe maakohas Varblas, kuhu ma varem polnud kunagi sattunud. Koht jättis väga hea tunde sisse- kõigepealt meeldivad mulle sellised väikesed külapoekesed, kust võib leida ikka ammu lettidelt kadunud tooteid ja mille teenindus on ülisõbralik. Siis oli seal lähedal valge liivaga kaetud rand ja meres mäslesid metsikud lained :) Mees ei saanud mul loomulikult vastu panna ja läks sinna lainetesse ujuma. Mina seisin kaldal (ainult silmad kapuutsi ja salli vahelt paistmas) ja tegelesin õepojaga, keda suur tuul üldsegi ei häirinud ja kes meelsasti ka oleks tahtnud ujuma minna. Läheduses oli ka üks pisike muul, millest lained kohati üle peksid.. mässav loodus, ilus. Sõitsime mööda ka ühest muinasjutulise välimusega maakodust, mille suures aias oli heleroheline muru madalaks pügatud, milles asus pisike tiik ja mida ümbritses hoolikalt laotud kividest müür. Makes me dream.. Õemehe maja oli kahekordne hall puidust ehitis, mida ühelt poolt ümbritses heinamaa ja teiselt poolt mets. Kahjuks käiakse seal harva ja seetõttu oleks seal ka väga palju vaja korda teha. Siiski veetsime seal hästi aega ja oleks tahtnud isegi pikemaks ajaks sinna jääda.. Jah, nädalavahetus läks ruttu- nii nagu ta alati kipub minema :)
Nädalavahetus algas amelikult K. juures, kus sai toreda seltskonnaga teed joodud ja "Siin me oleme" ära vaadatud :) Hea oli. Laupäeval ja pühapäeval olin (soojalt riietatuna) õemehe maakohas Varblas, kuhu ma varem polnud kunagi sattunud. Koht jättis väga hea tunde sisse- kõigepealt meeldivad mulle sellised väikesed külapoekesed, kust võib leida ikka ammu lettidelt kadunud tooteid ja mille teenindus on ülisõbralik. Siis oli seal lähedal valge liivaga kaetud rand ja meres mäslesid metsikud lained :) Mees ei saanud mul loomulikult vastu panna ja läks sinna lainetesse ujuma. Mina seisin kaldal (ainult silmad kapuutsi ja salli vahelt paistmas) ja tegelesin õepojaga, keda suur tuul üldsegi ei häirinud ja kes meelsasti ka oleks tahtnud ujuma minna. Läheduses oli ka üks pisike muul, millest lained kohati üle peksid.. mässav loodus, ilus. Sõitsime mööda ka ühest muinasjutulise välimusega maakodust, mille suures aias oli heleroheline muru madalaks pügatud, milles asus pisike tiik ja mida ümbritses hoolikalt laotud kividest müür. Makes me dream.. Õemehe maja oli kahekordne hall puidust ehitis, mida ühelt poolt ümbritses heinamaa ja teiselt poolt mets. Kahjuks käiakse seal harva ja seetõttu oleks seal ka väga palju vaja korda teha. Siiski veetsime seal hästi aega ja oleks tahtnud isegi pikemaks ajaks sinna jääda.. Jah, nädalavahetus läks ruttu- nii nagu ta alati kipub minema :)
No comments:
Post a Comment