Seitsmes meel..

Tundub, et igaühel meist on olemas seitsmes meel, mis annab meile märku toimuvast. Olen seda omal nahal mitmeid kordi kogenud ja leidnud hiljem, et ma ei ole eksinud. Kahjuks hakkab see meel märku andma siis, kui midagi on korrast ära.. kui midagi mõjub ähvardavalt.. kui tasakaal on minemas paigast ära.. Sellistel hetkedel tunned, et mitte sina ei mõjuta oma elu, vaid miski muu ja tulemust on raske ära arvata.
On üks asi, mille ajel käitutakse ja see on tunded- need annavad justkui mõtte kõigele, mida teeme. Meie soovid ja unistused, meie hetkeemotsioonid, kõik kogetu ongi see, mille järgi elame oma elu ja teeme otsuseid. Ise eelistan kuulata oma südant rohkem kui mõistust ja usun, et see on õige tee. See, kas teised ka nii toimivad, on muidugi iseasi. Tihti kardetakse ilma jääda millestki, mida ei ole veel jõutud proovida ja satutakse dilemma ette, et kas hüpata tundmatus kohas vette või mitte. Mis ma oskan öelda- mõnikord võib see vesi olla mõnus, kuid teinekord võidakse seda hüpet kahetsema jäädagi. Üks on kindel- iga kogemus rikastab meid ja igaüks teeb oma otsused ise. See, kas need otsused on õiged või valed, jääb igaühe enda välja mõelda..