Mitte kunagi...

Ära kunagi väsi vaatamast..
Ära kunagi väsi tundmast..
Võid jääda ilma millestki väga olulisest..

Olen oma elu jooksul üle elanud mitmeid kaotusi.. kõige raskem oli muidugi isa kaotus- ta oli minu jaoks sel perioodil kõige lähedasem inimene, osates lahendada ka minu kõige pisemaid lapselikke muresid.. olime nii lähedased, et ma uskusin tükk aega, et varsti jalutab ta mulle tänaval vastu, tõstab mind õhku ja kallistab kõige tugevamat isakallit ever! Aga seda ei juhtunud.. ja elu läks edasi nagu ta alati läheb.
Siis saabus gümnaasiumi lõpp ja kõik teadsid, et miski ei saa enam kunagi endiseks, et kõik lendavad ilma laiali, ja kui veab, siis kohtutakse ka harva edaspidi.. Kolisin Tallinnasse ja teadsin, et see on uus algus ja kuigi kodu jääb alati koduks, on nyyd minul uus elu ja uus kodu ning et ma püüan ka peret näha nii tihti kui võimalik- uhh kuidas ma tegelikult tunnen puudust oma endise kodu voodis ärkamisest, unistest hommikutest pere seltsis ja teadmisest, et mul on vedanud.. siiani on.
Mitte kaua aega tagasi oleksin ilma jäänud oma parimast sõbrannast ja see tundus olevat kõige võimatum asi maailmas, sest "me ju oleme alati teineteise jaoks olemas ja ta tähendab mulle niipalju".. Aga asi lahenes ja olen õnnelik, et mu sõber minu jaoks olemas on.
Siis purunes mu süda miljoniks killuks, sest jäin ilma ühest olulisemast inimesest mu elus.. Sellel perioodil püüdsin näiliselt olla tugev ja hakkasin isegi uskuma, et südamevalust saab ruttu üle.. aga see oli vaid pettekujutelm. Reaalsus tabab siis, kui ei ole kiire ja kui oled üksi oma mõtetega. Siis tekib see hetk, kui tuleb tõele näkku vaadata. Kui hinges on valus, siis justkui põgenetakse iseendi eest seltskonna sekka.. lakkamatud peod, uued kohtumised, põnevad tegevused. Aga lõpuks tuleb tõele näkku vaadata, olgugi et see teeb meeletult haiget. Tundsin temast puudust, iga koht tõi silme ette mõne mälestuse, paljud laulud mõjusid.. ärevust tekitavalt ja iga neljas heledapäine mees tundus temana.. Auch! See on elu.. oma rõõmsate ja kurbade hetkedega. Nüüdseks olen juba mõnda aega olnud õnnelik ja igat imelist hetke nautinud. Tean kui lihtsalt võivad meile kalliks saanud inimesed ühel hetkel mingitel põhjustel lihtsalt ära kaduda.. Hoidke üksteist!
Tundub, et kaotusi on olnud palju, aga samas on olnud ka palju võite. Kõigest hoolimata: elu on elamist väärt.

Head ööd!