Mõnikord harva läheb päev vussi.. minu eilne päev oli selline. Mul "õnnestus" eneselegi märkamatult saada kahe nõmediku sihtmärgiks. Kõigepealt tänaval jalutades leidis üks kahtlase välimusega kutt, et nii põnev on hakata mind jälitama, ja kuigi mul õnnestus vahepeal postkontorisse sisse põigata, siis välja tulles see asi jätkus. Kui ma lõpuks teda kukele püüdsin saata, siis läks teine täitsa endast välja, hakkas mingit imelikku teooriast naiste kohta ajama ja tundus, et vaesel vennikesel olid suht kurvad kogemused tüdrukutega. Igatahes sellest vahejuhtumist pääsesin terve nahaga. Paari tunni pärast trollis sõites otsustas 50-ndates ja "toredate" alkoholihaisudega meesterahvas minuga suhtlema asuda. Kui ma tema "Kus te neiu ka elate?" küsimusest välja ei teinud, leidis ta, et peab käe mu õlale toetama ja valjema häälega küsimust kordama! No halllooo!! Kustkohast võtavad kiilanemisele kalduvad ja olgem ausad- haisvad mehed- selle idee, et 22-aastane tütarlaps huvituks nendega suhtlemisest?? Või olen mina see "õnneseen", kellega pidevalt kontakti otsitakse?! Brrrrr... saaks juba ometi auto korda! Njah, ühesõnaga sellised vahejuhtumid rikuvad päeva ära ja siis võib juhtuda, et valan oma negatiivsed emotsioonid kellegi teise peale välja, kuigi ma seda tegelikult teha ei tahaks.. Ma loodan, et see inimene mõistis mind.. Vabandan veelkord! Musikalli ka! :) Hea on siiski tunda, et on olemas keegi, kes suudab halva tuju sõnadega ja lihtsalt lähedal olemisega minema ajada.. Igaühel meist peaks olema keegi, kes hoolib piisavalt, et mitte lasta end teise inimese tujust liigselt mõjutada (nii et lõpptulemusena oleks 2 mossis inimest), vaid pigem selgitada selle tuju põhjuseid või lihtsalt viia mõtted mujale :) Igale mõõnale järgneb jälle tõus- see on justkui elu seaduspärasus. Ja nagu võluväel on ka minu eilne ja tänane päev nagu öö ja päev! Kõik sujub, päike paistab ja inimesed minu ümber on rõõmsameelsed! :) Aga nüüd varsti läheme töökaaslastega väljasõidule, jeah- saab taas Tallinnast eemale mõneks ajaks! Kallid kõigile! ;)
2 comments:
ehhee, ja kes uhkustas et talle friigid külge ei aja:P
kusjuures, bussides on ikka nad eriti nahhaalsed, istuvad kõrvale ja hakkavad tõesti käsi külge ajama. ükskord ma käratasin ja siis terve buss vaatas mind sellise näoga, nagu ma oleks nõme... mitte et oleks võinud kaitsta habrast tüdrukut...
on ikka need mehed:)
ei mäleta selle uhkustamise kohta eriti midagi?! aga sel juhul võtan sõnad tagasi :) friike on kõik kohad täis, a tulebki õppida kuidagi koos eksisteerima! ;)
Post a Comment