Uus leid!

Soovitan vaadata filmi "Seiklus Lõunanabal" ehk siis "Eight below". Peaosas mängib Paul Walker ja põhitegevustik keerleb kaheksa kelgukoera ümber. See film liigutab ka kõige külmemat inimest. Mina sain sellest aga väga hea filmielamuse.

Artikkel

http://woman.delfi.ee/suhted/suhted/article.php?id=16453029

Blaze Wyndham

Hiljuti sattus mulle kätte raamat "Blaze Wyndham". Tegevustik leiab aset 16. sajandi esimesel poolel ja puudutab lähemalt Henry VIII õukonnas toimuvat. Miks ma sellise raamatu endale lugeda võtsin? Põhjus on lihtne- mind hakkas huvitama, miks mu kolmel kontorikaaslasel seda raamatut lugedes samas kohas pisarad silma tekkisid. Siiani on raamat olnud huvitav, luues üsnagi tõetruu pildi kunagistest aegadest. Näiteks raamatu peategelane on sunnitud abielluma mehega, keda ta pole kunagi elus kohanud ja seda juba 16-aastaselt. Tol ajal ei omanud suurt tähtsust naisterahva soovid, vaid pigem tema perekonna majanduslik olukord ja sellest tingitud abikaasa valik. Põhifuktsiooniks naisterahval oli tugeva ja terve poja sünnitamine, mida hõõruti kõigi poolt niikaua nina alla, kuni see lõpuks täitus või siis tänitati elu lõpuni kui ta sellega hakkama ei saanud. Ühiskondlik surve ei jätnud neile mingisugust muud võimalust.. Igatahes raamat on hea kui ta kutsub lugema ja niipea kui tee ja juustusai on valmis, istun diivaninurka ja asun innuga järgmise peatüki kallale.. :)

Ära tegin! Ja endiselt on veel uudne ja huvitav peegelpilt minu jaoks :)

Nothing really matters..
Love is all we need.

Jaan..

Jaanipäeva asukohta ei teadnud me ei minnes ega tagasi tulles.. seega ei oska ma öelda, kus ma jaanipäeva pidasin. Igatahes oli see koht kaugel metsa sees ja samal ajal oli ka meri 500m kaugusel. Pooled omad ja pooled võõrad, möödus see õhtu mõnusalt. Käisime ka suurema lõkke ääres istumas (loe: lollitamas) ja vihma vaid tibutas õrnalt. Eriti meeldis mulle aga jalutuskäik mere äärde: intensiivne roosa taevas, vaiksed lained ja suure koera jooks iga kivi järele, mis vette visati, rahu.. Oleksingi hea meelega sinna jäänud, aga pöördusime tagasi rahva juurde. Öö telgis möödus iga natukese aja tagant asendi muutumise vaimus.. aga hommikul päikese kätte lebosse minna oli see-eest mõnus :) Grill, grill, grill- huvitav, palju inimesed liha sisse ajavad suve jooksul? Mina isiklikult ikka üsna palju :D Nii ka seal. Tagasisõidul külastasime Padise kloostrit, vaatasime üle kõik nurgatagused ja käigud, ronisime torni vaadet nautima ja nuusutasime ajaloo hõngu.. Lapsed peaksid tegelikult ajalugu õppima neid kohti ise läbi käies, sest siis on kõik tõelisem ja paeluvam kui ajaloo õpikust fakte lugedes. Jah, tore reis oli, aga nagu ma aru sain, siis päevitamist ei tasu ette plaanida- siis läheb alati ilm pilve! :)

Ärevus..

Olen avastanud, et ei suuda enam külma närviga vaadata õudusfilme. Vanasti polnud probleeme ka kõige hullemate õudukatega, aga nüüd on.. Eile M-ga "Texase mootorsae mõrvad algust" vaadates pidin vahepeal isegi kuvari juurest ära minema. Imelik- kas sellise nähtuse toob endaga kaasa pidev pingesolek? Töökohal hakkab tasakaal taastuma, aga lõdvaks ei tohi end lasta. Ei mingeid vigu.. (kas vead pole mitte inimlikud)? Ei mingeid vabandusi, vaid täiskäigul edasi. Time off? Soon.. I need my balance back.

Hopelessness me..

Kas on olemas valem muutmaks meid ootuste ja eeldamiste vabaks? Sest mida suuremad on ootused, seda suurem on tõenäosus pettumusteks.. right? Vanematel on ootused laste suhtes (tõsi, tihti küll utoopilised), õpetajatel on ootused õpilaste suhtes, mehel on ootused naise suhtes ja naisel on ootused mehe suhtes, sõpradel on ootused/eeldamised sõprade suhtes, "ühiskonnal" on ootused kodaniku suhtes, kasutajal tehnika suhtes ja otse loomulikult ootused meie endi suhtes.. Ootused ja pettumused või siis ootused ja nende täideminekud- selles on küsimus. Kui suureks me laseme ootustel paisuda ja kui palju laseme me neid endid mõjutada? Asju kõrvalt vaadates on küll selline tunne, et see mõju on suur ja see ähmastab meie asjade selgeltnägemisvõimet. Selle tunnistamine jõuab kohale aga siis kui on selleks õige aeg.
Minu ootused Jaanipäeva suhtes: päikeseline ilm, mõnus seltskond, head emotsioonid.. haha- got that?

Puhkus..

Juba mõnda aega on töö olnud üsna pingeline ja viimasest puhkusest on möödunud märkamatult juba aasta. Õnneks veel üks kuukene ja saabubki kaua oodatud puhkus.. Kavatsengi seda puhkust lõdvalt võtta, ehk siis mitte teha metsikult plaane, mida kõike ma pean jõudma selle aja sees ära teha ja kus ära käia. Sest mis puhkus see siis oleks? Paar asja paigas ja ülejäänu siis juba tuleks, mis tulema peab. Eksprompt asjad ongi ühed parimad! Ootused-väljapuhkamine, loodus, rahu, aeg enda ja teiste jaoks, olemine, nauding.. On mida oodata.

avage mu silmad...

Rohkem ausust ja avameelsust palun!
Ütlemata jäädud asjade tõttu võib nii mõnigi oluline asi lihtsalt ajapikku hääbuda.. ja üks osapooltest vajub mõttesse: miks küll nii võis minna?
Tänan Sind, et aitasid mõista ja et oled..

Mina elan selles maailmas nüüd ja praegu. Kui on midagi head, mida saaksin teha või mõni rõõm, mida saaksin teistele valmistada, palun öelge mulle. Ärge laske mul asju edasi lükata ega unustada, sest mul ei ole iialgi võimalust käesolevat hetke uuesti läbi elada. (Henry Drummond, The Supreme Gift ("Ülim kingitus"), [1851-1897])

Eile sattusin Jaxy "All that you are" lummusesse.. Täiesti müstiline kuidas muusika suudab hinge puudutada. Eriti meeldiv on kuulata lugusid, millega assotsieeruvad mälestused.. need on lood, mis viivad meid ajas tagasi ja annavad võimaluse tunda neid samu tundeid, mis olid siis.. Saan juba täiesti selgelt aru oma mehe soovist kuulata võimalikult kvaliteetselt kvaliteetset muusikat :) Avastasin endas pisikese soovi: tulevikus peaks mul olema CD-plaatide riiul koos kõige lemmikumate originaalplaatidega. Kuigi mul on juba olemas mõningad, on veel pikk tee käia. Ja olgem ausad- kõrvetatud plaadid ei ole ikka need õiged.
Igas päevas leidub ikka imearmsaid väikesi üllatusi, olgu selleks siis sõnum või lilled kallimalt, hommikuti särav sõbrants, kes "sunnib" mind sööma juustu ja viinamarju, või siis õepoeg, kelle naeratus toa erksamaks muudab.. mm.. :) Its getting better each day!

Belissimo!!

Minu esimene kaugem välisreis on seljataga.. 5 võrratut päeva Milanos ja selle lähiümbruses. Imekaunid rõdud, võimas arhitektuur, 26 kraadi sooja, maitsvad toidud, pisikesed autod, ülikonnad ja seelikud mootorratastel, Grana Padano, laulmine tänaval, muusika, vein, Como järv, tähelepanu, värke õhk, sõbralikkus, avatus.. jne jne.. Kõik ootused reisi suhtes said täidetud. Oli aega et mõelda, aega et tunda igatsust, aega et nautida ümbritsevat, aega näha enda elu kõrvalt. Ma ei vaja muutusi lähiajal, sest kõik on nii nagu soovin. Loomulikult jäävad veel täitumata unistused, jäävad ka puuduolevad või pisut täiuslikumad materiaalsed asjad, jäävad veel mitte kohale jõudnud pisikesed ja ka suuremad rõõmud, aga kõige olulisem on paigas.. "Suuremad kivid on olemas" (kui keegi on lugenud jutukest professorist ja täidetud purgist). Belissimo!

Nu pagadi!!

Jep, Eestis on põnevad ajad.. ja nii mõnigi kord telekast uudiseid vaadates tekib endal tunne, et nüüd lähen ja nüüd teen midagi! Lihtsalt ei saa pealt vaadata, kuidas asjad toimuvad.. Aga õnneks ei ole ma keevavereline meeshing, kes saavutaks südamerahu mõnele võõrale vastu nosu andes. Olen kodus ja hoian distantsi ning ootan, et asjad maha rahuneksid. Samas on nii hea teada, et mul on mees, kes ei lasegi mul hulludel aegadel ühistranspordiga koju sõita, vaid tuleb ise tööle järele =) Uudistest siis niipalju, et mu kallis K. on jälle Eestis!! Veetsime mõnusa õhtu tema venna jalgpallivõistlust kommenteerides ja õhtu lõppes pisikese veiniga. Olen õnnelik nähes teda õnnelikuna ja loodan, et see õnn jääb püsima. Te tõesti sobite nii hästi kokku ;)Nädalalõpp kujunes mõnusateks koosviibimisteks kallite sõpsidega, kus sain lollitada, arutleda, naerda, tantsida ja olla mina ise.. Pühapäeva hommikul pikk magamine, mehega poodi ja sünnipäevale, peale seda ootamatu päikeseloojangu nautimine Kakumäel.. Mis siin veel lisada ;)

Lavale tagasi..

4 ja pool tundi ettevalmistust ja närvikõdi, meeletud lokid, tugev meik ja hull sebimine- sellega võib kokku võtta minu laupäevase õhtu. üritus: eksklusiivne bikiinishow sariüritusel "Babulja"; koht: Deja vu; olukord: meeletu rahvamass! Kokkuvõttes läks kõik kenasti- keegi ei koperdanud kõrgetel kontsadel ja bikiinid jäid ka kenasti selga :) Huvitav oli.. eriti see, kuidas üks pisike üritus võib võhivõõraid lähedamaks muuta- lihtsalt emotsioonid on küllaltki sarnased. Jep, mulle meeldivad ootamatud üritused ja mulle meeldib olla kaamera ees! 8)

Oh suvi- jõua juba siia! Aeg täis uusi elamusi, seiklusi, päikest, merd ja naudinguid.. Kõik need tunded, lõhnad ja pildid talletuvad mälestustesse, millele on hea mõelda kui väljas on külm ja kõle.. Tule!

Iga päeva õhtul põleta tuhaks oma egopildid.

Igal hommikul tervita Päikest ja Loodust.

Alusta uuena, puhtana, avatuna.

Lase ajal ja tarkusel endas voolata.

Kõnni pilvedel, teades, et universumi jumalik Päike on alati su kohal.

Ja all on kõik see, mida pead õppima armastama.

Ole osa olemises ja mõista, kuidas toimub elu loomine su ümber.

Et seosed on kõiges ja sina oled seotud kõigega.

Saa üheks oma Minaga ja näed, et kõiges on Olemise Mõte.

www.luuleviilma.ee

Imeline vesi..

Kõige lihtsam võib osutuda kõige imelisemaks. Ime sünnib loomulikult meis endis, kui avame enda jaoks nähtuste sügavamaid ja peenemaid struktuure. Eriti imeliseks muutuvad nähtused, millega puutume kokku igapäevaselt, nii et peaaegu ei märkagi nende olemasolu, veelgi vähem mõtleme nende nähtuste olemuse üle. Üks sellistest on vesi.
Vesi katab enamuse meie planeedist. Elu, sellisena nagu me teda mõistame, sündis just vees. Veeta ei suudaks me eksisteerida. Ja ometi teame me veest paganama vähe. Erinevalt enamusest keemilistest elementidest on vesi tahkes olekus kergem kui vedelas. Veel on uskumatult suur soojamahtuvus, tänu millele on võimalikud mitmed klimaatilised nähtused, mis on aidanud elul tekkida ja säilida. Jäätununa atmosfääri kihtides neelab ta infrapunast kiirgust, et maapinna keskmine temperatuur saaks püsida 18 kraadi juures. Inimese kehast enam kui 70% on vesi. Ja see on paraku ainus näpuotsatäis fakte, millest vast enamik meist on teadlikud. Kuid veel on ka teadvus. Just vee teadvust ja vee suhet metafüüsilistesse nähtustesse on uurinud Dr. Masaru Emoto Jaapanist. Nimelt on ta pildistanud jääkambris äsja formeerunud veekristalle, olles vett enne mõjutanud mõtete, märkide, vibratsioonide ja muusikaga.
Dr. Emoto püüdis oma töödes näidata, kuidas metafüüsilised nähtused suudavad mõjutada füüsilisi, muutes füüsilist reaalsust. Ta avastas, et mida harmoonilisem oli mõte, millega vett eelnevalt mõjutati, seda korrapärasema ja kaunima struktuuriga oli jäätunud veemolekul. Luule Viilma rääkis seda sama juttu siin, Eestis. Mida harmoonilisem on meie mõttemaailm, seda tervemad me oleme. Paraku ei olnud tema väited piisavalt „teaduslikud”, mistõttu uskusid teda need inimesed, kes ise omal nahal olid proovinud muuta füüsilist reaalsust ja kellel see õnnestunud oli. Mõelge nüüd ise, Dr. Emoto väitel vähemalt 70% meie kehast reageerib vägagi otsesel moel sellele, kuidas me mõtleme. Harmooniline mõte loob harmoonilist struktuuri ja disharmooniline disharmoonilist. Kuid miks siis ikkagi on nii, et me ikka ja jälle leiame end uuesti haigustega maadlemas. Kas meie „positiivsed” mõtted ei peaks juba ammu olema meid parandanud? Paraku on meie harmooniliste mõtete kiht imeõhuke. Isegi kui suudame hetkeks keskenduda harmooniale, kirjutame me järgmise tasakaalutu mõttega üle juba tehtud töö. Niisiis ehitame me kaardimaja, mis muutub kindlamaks ainult järjepidevast harjutamisest. Piisab kui ütleme, et „ma ei suuda”, „ma ei viitsi”, „ma ei usu seda” ja kogu eelnev suur töö on maha kriipsutatud. Füüsiline reaalsus kuulab teid. Valige hoolega, mida te loote.

www.luuleviilma.ee

Huvitav on arutleda tüdrukutega eluolu üle samal ajal kui taustaks räägivad oma elust mitmesaja kilosed inimesed.. Sellistel hetkedel tundub justkui mitmed muremõtted taanduvad olematusesse. Tegelikkuses on meil kõigil just oma elu, mille tõusud ja mõõnad mängivad olulisimat rolli. Mis on ühe jaoks elulise tähtsusega võib teisele tunduda tühiasi. Samas võib aga teine inimene saada sinust rohkem aru kui sa aimatagi oskad. Mõnikord taban end arutlemas selle üle, et kas mitte mingisugune jõud ei sea meie jaoks asju paika? Ei tahaks uskuda, et kõige taga on vaid juhus. Näiteks need inimesed, kellega me elus lähedamalt kokku puutume. Just need kindlad hinged justkui peaksid kõigest hoolimata kokku saama.. ei loe vanus, välimus ega sama punkt maamunal.. Oleksin tükk maad vaesem ilma nende konkreetsete inimesteta ja ei kujuta ette elu ilma nendeta. Täna oli armas õhtu.. aitäh teile! Nüüd aga ilusaid unenägusid nautima :)

Lets rock!

Kuulge, tegelikult pole sellel Padari poisil ju midagi viga! :)