2004 aasta luuletus..

Lugu meist

Veel enne seda kui sind kohtasin
tundsin ma oma südames,et sa oled olemas...
seal kusagil.. minu jaoks...

Veel enne seda kui sind põhjalikumalt tundma õppisin
teadsin ma, et sa oled see,kes sa oled..
see õige.. minu jaoks...

Veel enne seda kui mind esimest korda suudlesid
aimasin ma kui imeline see on..
ja see oligi..enamgi veel...

Veel enne seda kui mind endaga
meie esimesele reisile kaasa võtsid
tundsin ma kui põnev see on..
meie mõlema jaoks...

Veel enne seda kui ütlesid mulle: "ma armastan sind"
teadsin ma juba seda..oma südames..
ning tundsin samamoodi...

Veel enne seda kui uinusin sinu soojade käte vahel
olin ma kindel kui vapustavalt hea see olla võib..
ja siiani on...

Veel enne seda kui lahendasime meie esimest arusaamatust
uskusin ma, et läheme edasi..
koos..üha tugevamalt..

Veel enne seda kui nutsin õnnest
sinuga taas koosolles
uskusin ma meisse..
sellesse, et keegi teine ei suuda meid lahutada..

Ent nüüd ja praegu, olles endiselt sinuga koos
hoolides ja armastades teineteist
tunnen ma oma südames
et sinuga koos olen ma õnnelik..
et sinuga koos suudan kõike
et sina ja mina oleme tervik..

Ma ei tea, mida tulevik toob,
kuid tahan seda avastada koos sinuga..
mu kallis..
sest.. armastan sind...