Kord on ta silmad nukrad ja mõtlikud, kord lõbusad ja vallatud,
kuid kunagi pole neis midagi võltsi, kurja ega valelikku.
Neis on palju tundeid ja värve, ilusaid sõnu ja saladusi, valgust ja varje.
Vahel ma eksin tema silmade põhjatusse sügavusse ära,
kuid ei tunne hirmu, sest seal on turvaline olla.
Selline ta ongi: mõistev ja hooliv, hell ja õrn,
kuid samas tugev ja iseseisev.
Silmad on ju inimese hinge peegel..
No comments:
Post a Comment