Elus on hetki, mis on sõnulseletamatult kaunid. Neid hetki ei ole võimalik väljendada neid ümber jutustades või meenutades. Neid imelisi hetki peab ise kogema. Üheks tõeliseks elamuseks saab pidada seda ning ainult seda, millele tagasi mõeldes või sellega seonduvat nähes või kuuldes vallanduvad just needsamad emotsioonid, mida täpselt tol erilisel hetkel tundsid. See äratundmisrõõm ja mälestus ühtekokku tekitavad hinges õrna ja sooja tunde. See tunne on sinus eneses, ent jagada saab seda inimesega, kellega koos elamus saadi. Ühine kordumatu kogemus jätab kahe inimese vahele ühe nähtamatu, kuid tugeva sideme, mida lõhkuda näib peaaegu võimatu.
Selleks et kunagi saaks oma elule rahuloleva pilguga tagasi vaadata, peab julgema elada tõeliselt ja siiralt. Et saada võrratuid elamusi, peab alati olema valmis tegutsema. Et olla õnnelik, peab võtma riske. Kahetseda ei tuleks mitte neid tegusid, mida oled teinud, vaid hoopis neid, mida oled tegemata jätnud. Elu on liiga väärtuslik, et lasta pakutud võimalustel käest. Ning kui su teele satub inimene, kes on valmis kõike põnevat ja uut sinuga jagama, on asi kindlasti proovimist väärt. Tuleb lihtsalt usaldada oma sisetunnet ja nii lihtne see ju tegelikult ongi! Julgus elada annab inimesele seesmise rahulolu, mida me kõik ju tegelikult tahame saavutada.
Tänapäeva inimesed annavad liiga kiiresti alla ja löövad juba mõne raskuse tekkides käega. Ei olda valmis võitlema selle nimel, mida tegelikult sisimas soovitakse. Keegi meist ei oska ette näha, milliseks kujuneb tema elu. Kui aga elu kingib sulle võimaluse, siis hoia seda, kaitse seda ja võitle selle nimel.
