Sunday, March 25, 2007

Back in Tallinn


Ja olengi Soomest tagasi! Ja olengi nii paljude uute elamuste võrra rikkam! Aga järgmine kord läheme tiiburiga- see on kindel. Mis siis oli kõige meeldejäävam? Esimene õhtu olime vaikselt perega õe juures ja ajasime juttu. Loomulikult ei suutnud ei ema ega ka mina Joonatani kallistamist-musitamist jätta :D Lapse naeratuses on midagi niivõrd siirast, et tunned justkui ei saakski kunagi küllalt! Mul õnnestus isegi 9-kuusele õepojale ühe sõna selgeks õpetada: PÜSTI. Tema hääldus sellest kõlaks umbes nii: püssthi ja seda lausus ta nii püsti, pikali kui ka istukil olles :) Teine päev möödus Helsingi linnas tiirutades ja kohvikutes istudes, kuni lõpuks jõudis kätte see hetk, mis oligi reisi eesmärk- ristimine. See toimus imearmsas valges vanavanemate majas ja oli väga armas.. Joonatan ise muidugi ajas preestrile tähtsat juttu kui teda ristiti, kuid talle tundus tähelepanu keskpunktis olemine meeldivat. Jah, kõik oli veelgi ilusam kui oleks osanud oodata. Õhtul käisime looduses jalutamas, mis kujunes ca 2 tunniseks jalutuskäiguks. Selles on midagi müstilist, kui vaatad tähti järve kohal ja ümberringi on vaid ööhääled.. Mmmm.. Ning siis veel üks armas õhtu perega ja hommikul juba laeva peale. Jah, võib küll öelda, et jäin reisiga enam kui rahule :)
P.S! Meie pere saab üsna pea ühe liikme võrra rikkamaks! Võite rahulikult hingata- tegu on punase Seatiga ;) Can`t wait to see it!

2 comments:

Eve-Mai said...

Ja mina juba mõtlesin, et kumbasse tuppa te selle lastevoodi panete - et kindlasti heleni omasse;):P
aga autod on ka toredad jah, vahel jonnivad nagu lapsed kah:D

Mõtted.. said...

ihii- nii ta on! minu oma on ikka küll üx pidev jonnipunn, aga küll ma teda veel õpetan! :D