Huvitav on arutleda tüdrukutega eluolu üle samal ajal kui taustaks räägivad oma elust mitmesaja kilosed inimesed.. Sellistel hetkedel tundub justkui mitmed muremõtted taanduvad olematusesse. Tegelikkuses on meil kõigil just oma elu, mille tõusud ja mõõnad mängivad olulisimat rolli. Mis on ühe jaoks elulise tähtsusega võib teisele tunduda tühiasi. Samas võib aga teine inimene saada sinust rohkem aru kui sa aimatagi oskad. Mõnikord taban end arutlemas selle üle, et kas mitte mingisugune jõud ei sea meie jaoks asju paika? Ei tahaks uskuda, et kõige taga on vaid juhus. Näiteks need inimesed, kellega me elus lähedamalt kokku puutume. Just need kindlad hinged justkui peaksid kõigest hoolimata kokku saama.. ei loe vanus, välimus ega sama punkt maamunal.. Oleksin tükk maad vaesem ilma nende konkreetsete inimesteta ja ei kujuta ette elu ilma nendeta. Täna oli armas õhtu.. aitäh teile! Nüüd aga ilusaid unenägusid nautima :)