Ma tahan, et mind ümbritsevad inimesed lõpetaksid mõttetu tänitamise ja nääklemise.. Jälgides kõrvalt teisi inimesi nö "rahulikul ja rõõmsal" jõuluajal, panen tähele kui tyhiste asjade pärast lähevad inimesed endast välja, solvuvad, salvavad teisi mürgiste sõnadega, selle asemel et kõigepealt mõelda- milleks see kõik?? Mida annab see sulle endale kui saad hakkama ühe korraliku peapesu või loenguga? Muudab see maailma paremaks? Muudab see teise inimese käitumist või suhtumist asjadesse? Vaevalt.. Milleks üritatakse teisele peale suruda oma seisukohti, hoolimata faktist, et see on teise inimesega risti vastupidi? Keset selliseid labaseid vaidlusi lähen ma seest keema ja tahaks kõigile karjuda: OLGE OMETI VAIT! Vaadake ennast kõrvalt- kas teil piinlik ei ole!! Selle asemel olen ise vait ja viin oma mõtted seltskonnast eemale.. sest häid suhteid on ju siiski vaja säilitada?! Mnjah... siiski säilib lootus, et kõik ei muutu küünilisteks solvajateks, vaid säilitavas eneses midagi, mille vastu aukartust tunda- tasakaalu... oskuse vältida kõike eelpool nimetatut.. vaba mõttelennu, takerdumata eelarvamustesse.. iseenda.
Homme on parem päev, kui veab, siis vast ei satugi juhuslikult pealt kuulama mõttetuid vaidlusi?! :)
No comments:
Post a Comment